Copyleft'i mōju litsentsivalikule vabade litsentside juures



Copyleft on intellektuaalomandi vaba levitamise ja muutmise õiguse andmine, mille kohaselt samad õigused kanduvad sellest omandist tuletatud teostele edasi. Kui avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekt avaldatakse copyleft litsentsiga, on teistel arendajatel õigus teost kasutada, muuta ja jagada tingimusel, et tuletatud teosed on seotud samade tingimustega. Tarkvara, mis on loodud kasutades copyleft litsentsiga avatud lähtekoodi, tuleb ka välja anda avatud lähtekoodiga.

Peamisi põhjusi, miks arendajad valivad oma projektidele copyleft avatud lähtekoodiga litsentsid, on takistada äriettevõtteid, kes kogukonnale midagi tagasi ei anna, oma tarkvara kasutamast. Lisaks soov takistada teistel projektidel oma avatud lähtekoodiga projektide osasid kasutamast, et luua originaalteose põhjal konkureeriv toode.


Free Software Foundation eristatab väga tugeva, tugeva, nõrga ja puuduva copyleft'iga litsentse.


Tugeva copyleftiga litsentsid

Nõuavad kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsentsi alla st. kõik tuletatud teosed peavad olema litsentsitud ja levitatud sama litsentsi alusel kui originaalteos. On ka viraalse efektiga mis tähendab, et copylefti litsentsitud teose kombineerimine mõne muu litsentsi alusel litsentsitud teosega viib ka tulemuseks oleva koondteose copyleft'i litsentsi alla. Ei pea levitamiseks üle veebi tarkvara kasutamist. Sellisel juhul lähtekoodi avalikustamise nõue ei rakendu, kuna enda tehtud muudatusi ei pea avalikustama. Tuntuim vaba tarkvara litsents, mis kasutab tugevat copylefti, on GNU General Public License. Mōned tuntumad tarkavarad selle litsentsiga on Linux kernel and the GNU kompilaator.

Väga tugeva copyleftiga litsentsid

2002. aastal avaldatud GNU Affero General Public License (AGPL) loeb levitamiseks ka omandi vōrgu kaudu kasutamist ning nōuab ka sellel juhul lähtekoodi avalikustamist. Lähtekood tuleb teha saadavaks ka siis kui tarkvara ei avaldata. Seda litsentsi kasutab nt Oracle NoSQL andmebaas.

Nõrga copyleft'iga litsentsid

Ilma viraalse efektita. Lubab erandeid tuletatud komponentide viimisel sama litsentsi alla. Nõrkade copyleft'i litsentsidega teoseid saab lisada koondteosesse, mis on litsentsitud erineva litsentsiga. Siiski ka siis peab nõrga copyleft'iga litsentsi alusel litsentsitud teose lähtekood olema kasutajatele kättesaadav. Nt. GNU Lesser General Public License (LGPL), mida kasutab VLC media player ning Mozilla Public License (MPL), mida kasutab enamus Mozilla tarkvarast nt. Firefox veebibrauser.

Puuduva copyleftiga litsentsid

Annavad tarkvara kasutajatele samad vabadused kui copyleft'iga litsentsid, kuid ei nõua, et selle tarkvara muudetud versioonid hõlmaksid ka neid vabadusi.  Tuletatud ja/või koondteoseid saab avaldada erineva litsentsi alusel. Seega võimaldavad tuletatud koodist ka ärivara teha. Neil on minimaalsed piirangud tarkvara kasutamisele, muutmisele ja levitamisele. Lisaks ei nõuta tarkvara levitamisel lähtekoodi avaldamist. Nt. MIT.



https://www.gnu.org/copyleft/

https://www.whitesourcesoftware.com/resources/blog/open-source-copyleft-licenses/

https://levelup.gitconnected.com/understanding-open-source-license-types-5a577c4a09d5

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Üks Virginia Shea käsk

Kujutis
Valisin  Virginia Shea 7. käsu - a ita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Sõimusõda on tuline vaidlus kahe inimese vahel, mille tulemuseks on see, et isikud postitavad teineteisele isiklikke rünnakuid käsitletava teema arutamise ajal või selle asemel. Ilmselt ametlikemates foorumites, gruppides ja kommentaariumides tegelevad administraatorid siiski aktiivselt sõimusõdade piiramise, kustutamise ja sõdijate korrale kutsumisega ning vajadusel ka eemaldamisega. Siiski on võimalik sõimusõjale peale sattuda eraisikute sotsiaalmeedia postituste kommentaariumides, kus järelvalvet otseselt pole.  Minu eredaimad isiklikud kogemused sõimusõdadega on ilmselt pärit Facebook'i beebigrupist palju aastaid tagasi. Lastega seonduv paistab kuidagi eriliselt emotsionaalselt sütitav olevat. Või tullakse lihtsalt kodust stressi kuhugi maandama, lastega päevad-ööd kodus olemine võib närvid üsna pingesse ajada. Nii et pole vist ime, et teemad nagu laste vaktsineerimine, mure laste te
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Spotify näitel

Kujutis
Agiilne arendusmudel Agiilne metoodika kasutab pidevat planeerimist, õppimist, täiustamist, meeskonna koostööd ja evolutsioonilist arengut.  See soodustab paindlikku muutustele reageerimist. Üldiselt on agiilse mudeli keskmes kordustega arendus, intensiivne suhtlus ja varajane klientide tagasiside. Digitaalne muusikaplatvorm Spotify vōttis süsteemselt kasutusele Scrum meetodi.  Scrumi rakendamiseni  viis tahtlik, juhtkonna poolt heaks kiidetud plaan. Scrum on ilmselt üks populaarsemaid agiilseid mudeleid. Iteratsioonid ('sprindid') on tavaliselt 2-4 nädala pikkused ning neile eelneb põhjalik planeerimine ja eelneva sprindi hindamine. Pärast sprinditegevuste määratlemist pole muudatused lubatud.  Spotify kasutab väikseid meeskondi, mis on täiesti sõltumatud. Neid rühmi koheldakse kui üksikuid idufirmasid. Neil on lubatud olla täielikult autonoomsed ja töötada iseseisvalt, et keskenduda  spetsiifilistele funktsioonidele.  Need autonoomsed meeskonnad on organiseeritud suuremateks
Lisateave

Uue meedia mõju traditsioonilisele

Kujutis
 Uue meedia mõju traditsioonilisele 20. sajandi algus ja keskpaik oli traditsioonilise meedia hiilgeaeg - televisioon, raadio, ajakiri ja ajaleht olid peamised teabeallikad. Interneti tekkimine 20. sajandi lõpupoole hakkas meediamaastikku kiiresti muutma. Uued meediatehnoloogiad hõlbustavad isikupärastada ja kohandada teavet, mida kasutajad saada tahavad. Sellegipoolest mängivad nii traditsiooniline kui ka uusmeedia meie igapäevaelus olulist rolli. Negatiivne sotsiaalmeedia mōju Rakendused nagu Facebook, WhatsApp ja Instagram on saanud populaarseteks uudiste otsimise, lugemise ja jagamise kohtadeks, eriti jooksvate või värskete uudiste levitamiseks, kuna need suudavad levitada uudiseid kiiremini kui traditsioonilised meediakanalid. Massimeedia uudisteväljaanded on hädas teatud standardi hoidmisel konkurentsis isehakanud interaktiivse (tihti alternatiivse) sisu tootjatega. Teisest küljest on tavakodanikel õigus jagada ja paljastada oma isiklikke kogemusi ning sotsiaalmeedia on toonud ka
Lisateave