Eesti infoühiskonna arengukava visioonipunktid

Eesti infoühiskonna arengukava visioonipunktid

Kirjeldan 2020.-ks aastaks loodud infoühiskonna arengukava kõige enam ja vähem täitunud visioonipunkte. 

1. Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus.

Arvan, et vastav punkt on vastavuses tänase reaalsusega. Oleme tuntud eduka e-riigina. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus, ELi sisejulgeoleku IT-agentuur (Suuremahuliste IT-süsteemide amet) ja Eestil on võimalus saada Euroopa infoturbe ja küberkaitse kompetentsikeskuseks. Mitmed lahendused ja teenused, nagu ID-kaart (ja selle rakendused ehk e- identiteet laiemas mõttes), X-tee, e-maksuamet, digiretsept jne on suured eeskujud nii Euroopas kui ka maailma tasandil. Eestist on võrsunud mitmed ülemaailmselt edukad või suurt potentsiaali omavad ettevõtted, nagu Skype, Transferwise, GrabCAD jt. Lisaks on oskus omavahel ühendatud IKT süsteemide laialadasest levikust tulenevaid turvariske maandada.

2. Eesti ettevõtete tootlikkus on tõusnud „Eesti 2020“ sihini ehk vähemalt 80%-ni EL-i keskmisest selle najal, et IKT-lahendused on enamikus majandusharudes laialdaselt kasutusel. Tootlikkuse kasvu on toonud eeskätt IKT kasutuselevõtu abil väärtuslikumate (nt tarkade) toodete-teenuste loomine, aga ka äriprotsesside tõhustamine ja ringikujundamine. Eriti tuntavalt on tootlikkus tõusnud töötlevas tööstuses, energeetikas ja tervishoius. 

Probleemiks on IKT lahenduste laialdasem rakendamine teistes sektorites. Eriti äriprotsesside efektiivsuse tõstmine – puudu on nii ettevõtete juhtide ja töötajate teadmistest, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) valdkonna töötajatest kui ka rahalistest vahenditest. IKT ettevõtted ei tegele piisavalt tootearendusega, mille peamiseks põhjuseks on vähene teadus- ja arendustegevus.


https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2019/01/IKT-raport.pdf

https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/infotehnoloogia-innovatsioon-ja-teadus-arendustegevus/info-ja-kommunikatsiooni-tehnoloogia

https://books.google.ee/booksid=9TMm2hOUlvUC&lpg=PA35&ots=f6E03MFAN6&dq=ikt%20turvalisus&hl=et&pg=PA1#v=onepage&q=ikt%20turvalisus&f=false

Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Üks Virginia Shea käsk

Kujutis
Valisin  Virginia Shea 7. käsu - a ita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Sõimusõda on tuline vaidlus kahe inimese vahel, mille tulemuseks on see, et isikud postitavad teineteisele isiklikke rünnakuid käsitletava teema arutamise ajal või selle asemel. Ilmselt ametlikemates foorumites, gruppides ja kommentaariumides tegelevad administraatorid siiski aktiivselt sõimusõdade piiramise, kustutamise ja sõdijate korrale kutsumisega ning vajadusel ka eemaldamisega. Siiski on võimalik sõimusõjale peale sattuda eraisikute sotsiaalmeedia postituste kommentaariumides, kus järelvalvet otseselt pole.  Minu eredaimad isiklikud kogemused sõimusõdadega on ilmselt pärit Facebook'i beebigrupist palju aastaid tagasi. Lastega seonduv paistab kuidagi eriliselt emotsionaalselt sütitav olevat. Või tullakse lihtsalt kodust stressi kuhugi maandama, lastega päevad-ööd kodus olemine võib närvid üsna pingesse ajada. Nii et pole vist ime, et teemad nagu laste vaktsineerimine, mure laste te
Lisateave

Tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Spotify näitel

Kujutis
Agiilne arendusmudel Agiilne metoodika kasutab pidevat planeerimist, õppimist, täiustamist, meeskonna koostööd ja evolutsioonilist arengut.  See soodustab paindlikku muutustele reageerimist. Üldiselt on agiilse mudeli keskmes kordustega arendus, intensiivne suhtlus ja varajane klientide tagasiside. Digitaalne muusikaplatvorm Spotify vōttis süsteemselt kasutusele Scrum meetodi.  Scrumi rakendamiseni  viis tahtlik, juhtkonna poolt heaks kiidetud plaan. Scrum on ilmselt üks populaarsemaid agiilseid mudeleid. Iteratsioonid ('sprindid') on tavaliselt 2-4 nädala pikkused ning neile eelneb põhjalik planeerimine ja eelneva sprindi hindamine. Pärast sprinditegevuste määratlemist pole muudatused lubatud.  Spotify kasutab väikseid meeskondi, mis on täiesti sõltumatud. Neid rühmi koheldakse kui üksikuid idufirmasid. Neil on lubatud olla täielikult autonoomsed ja töötada iseseisvalt, et keskenduda  spetsiifilistele funktsioonidele.  Need autonoomsed meeskonnad on organiseeritud suuremateks
Lisateave

Uue meedia mõju traditsioonilisele

Kujutis
 Uue meedia mõju traditsioonilisele 20. sajandi algus ja keskpaik oli traditsioonilise meedia hiilgeaeg - televisioon, raadio, ajakiri ja ajaleht olid peamised teabeallikad. Interneti tekkimine 20. sajandi lõpupoole hakkas meediamaastikku kiiresti muutma. Uued meediatehnoloogiad hõlbustavad isikupärastada ja kohandada teavet, mida kasutajad saada tahavad. Sellegipoolest mängivad nii traditsiooniline kui ka uusmeedia meie igapäevaelus olulist rolli. Negatiivne sotsiaalmeedia mōju Rakendused nagu Facebook, WhatsApp ja Instagram on saanud populaarseteks uudiste otsimise, lugemise ja jagamise kohtadeks, eriti jooksvate või värskete uudiste levitamiseks, kuna need suudavad levitada uudiseid kiiremini kui traditsioonilised meediakanalid. Massimeedia uudisteväljaanded on hädas teatud standardi hoidmisel konkurentsis isehakanud interaktiivse (tihti alternatiivse) sisu tootjatega. Teisest küljest on tavakodanikel õigus jagada ja paljastada oma isiklikke kogemusi ning sotsiaalmeedia on toonud ka
Lisateave