Uue meedia mõju traditsioonilisele

 Uue meedia mõju traditsioonilisele




20. sajandi algus ja keskpaik oli traditsioonilise meedia hiilgeaeg - televisioon, raadio, ajakiri ja ajaleht olid peamised teabeallikad. Interneti tekkimine 20. sajandi lõpupoole hakkas meediamaastikku kiiresti muutma. Uued meediatehnoloogiad hõlbustavad isikupärastada ja kohandada teavet, mida kasutajad saada tahavad. Sellegipoolest mängivad nii traditsiooniline kui ka uusmeedia meie igapäevaelus olulist rolli.

Negatiivne sotsiaalmeedia mōju

Rakendused nagu Facebook, WhatsApp ja Instagram on saanud populaarseteks uudiste otsimise, lugemise ja jagamise kohtadeks, eriti jooksvate või värskete uudiste levitamiseks, kuna need suudavad levitada uudiseid kiiremini kui traditsioonilised meediakanalid. Massimeedia uudisteväljaanded on hädas teatud standardi hoidmisel konkurentsis isehakanud interaktiivse (tihti alternatiivse) sisu tootjatega. Teisest küljest on tavakodanikel õigus jagada ja paljastada oma isiklikke kogemusi ning sotsiaalmeedia on toonud ka nähtavale mitmeid sotsiaalseid ja poliitiilisi vaateid ja probleeme.

Peavoolu massimeedia on tavaliselt väga tsentraliseeritud, nõuab märkimisväärselt investeeringuid ja ressursse ning valitsused võivad neid erinevate kontrollmehhanismide kaudu tugevalt mõjutada.  Uuel meedial on seevastu kardinaalselt erinevad omadused. Need on detsentraliseeritud, nõuavad väga vähe investeeringuid, pakuvad suuremat interaktiivsust ja avalikkuse osalust ning seda on palju raskem kontrollida. Seega pole üllatav, et uus meedia populaarsust võidab. Inimesed on nüüd vabad ja neil on võimalus luua nii oma uudiseid kui ka saada teada lugude teisest poolest, saades uudiseid internetist, mida peetakse kontrollist vabaks. See aga on viinud massilise valeinfo levikuni. Näiteks võib tuua poliitkampaaniad ning valimistulemuste mõjutamine. Üha suurem osa inimesi saab oma poliitilised uudised peamiselt sotsiaalmeedia kaudu. Uuringud on näidanud ka, et need, kes saavad oma poliitilisi uudiseid peamiselt sotsiaalmeedia kaudu, on tavaliselt vähem informeeritud ja puutuvad kokku tõenäolisemalt tõestamata väidetega, kui inimesed, kes saavad oma uudiseid traditsioonilistest allikatest.

Arvatakse ka , et sotsiaalmeedia tapab aeglaselt tõelise aktivismi ja asendab selle "slacktivism'iga". Kuigi sotsiaalmeedia aktiivsus suurendab teadlikkust ühiskondlikest probleemidest, on endiselt küsimus, kas see teadlikkus väljendub tõelises muutuses. Mõned väidavad, et sotsiaalmeedia on julgustanud inimesi väljendama oma muret sotsiaalsete probleemide üle, ilma et nad peaksid päriselus aktiivselt millegagi tegelema. Tegevus piirdub meeldib nupu vajutamisega või sisu jagamisega.



Lisaks ka on mitmed uuringud leidnud tugeva seose sotsiaalmeedia kasutamise ja depressiooni, ärevuse, üksinduse, enesevigastamise ja isegi enesetapumõtete vahel. 


Positiivset turunduses

Traditsiooniline meedia püüab bännerite, trükireklaamide ja tele- ja raadioreklaamide kaudu suurt vaatajaskonda. Traditsiooniline meedia viitab pigem mittedigitaalsele reklaami- ja turundusstrateegiatele.  Uus meedia võimaldab teisest küljest sotsiaalmeedia tasuliste reklaamide ja otsingumootorite optimiseerimise kaudu sihtida väiksemat, kuid täpsemat sihtrühma. Traditsiooniline meedia on kogenud suurt langust, mille üheks põhjuseks on see, et publik on traditsiooniliste meediakampaaniatega vähem kaasatud ning nendest on end lihtne mööda häälestada. Reklaamtahvleid on palju ning silmatorkamiseks peab millegi erilise peale tulema. Telereklaame saab järelvaatamisel edasikerides vahele jätta, raadiojaamu saab vahetada, kui reklaamid tulevad, ja otsepostitusi saab prügikasti visata. Uue meedia turundusviisid on oluliselt personaalsemad, kohandatud sihtrühmale ning ka maksavad tavapärasest väiksema vaatajaskonna ja spetsiifilisemate reklaamikanalite tõttu tavapärasest vähem. Lisaks lihtsustab uus meedia ka klientide tagasiside võimalust.



Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

TrackerPro 2

Mirai pahavara

Tarkvara arendus- ja ärimudeli analüüs Spotify näitel