IT eetilised, sotsiaalsed ja professionaalsed aspektid

Seekordseks ülesandeks oli kirjeldada kaht erinevat tuntud IT-juhti, kes esindaksid erinevaid juhitüüpe. Valida oli päris raske. Esimesena tulid pähe üldtuntud nimed nagu Gates, Jobs, Bezos, Zuckerberg, Musk jne kellede kohta infot on meeletult, aga otsustasin valida enda jaoks pisut vähemtuntud Susan Wojcicki ja Jack Ma. Susan Diane Wojicicki on YouTube'i tegevjuht. Ta on tegutsenud tehnoloogiatööstuses üle 20 aasta osaledes Google'i asutamises ning sai 1999. aastal Google'i esimeseks turundusjuhiks ülesandega leida viise, kuidas ettevōtte otsingumootorist tulu teenida. Suure edu tōi 2000. aastal AdWords'i (Google'i otsingulehtedel kuvatavad klikitavad tekstireklaamid) kasutuselevõtt. Ta käivitas ka AdSence süsteemi. Tasu eest pani AdSense'i süsteem veebisaitidele asjakohaseid reklaame. Kui reklaami vaadati või sellel klõpsati ja kokkulepitud tingimused olid täidetud, sai veebiväljaandja osa rahast, mille reklaamija oli Google'ile maksnud. Mitmed Wojcicki h...

Eesti keele seletav sōnaraamat 2009 defineerib professionaali kui elukutseliselt mingil alal tegutseja, elukutseline;  oma ala meister . Nt.  Jalgrattavõistlustel osalesid nii amatöörid kui professionaalid. Ise koolitüdruk, aga tantsib nagu professionaal. Ise arvan, et selle sōna sisu on sügavam. Sōnaga professionaal kaasneb ka nagu mingi vastutus. Teatud ootused. Eks igal erialal on mingi teatud eetikakoodeks, millele  tuginemist eeldatakse. Profesionaal peaks neid ootusi täitma.   Arvan, et pōhiline omadus, mis eritsab proffi niiöelda käsitöölisest on esinduslikkus. Mul isiklikult on raske nimetada ükskõik mis alal professionaaliks kedagi, kes on kasimata, verbaalselt lodev, ebaviisakas, teiste suhtes hoolimatu, ebausaldusväärne jne. Professionaalil on nii erialane kompetents kui ka vähemalt mõningane karisma, hea suhtlus- ja eneseväljendusoskus ning tugev self awareness (nii sisemine kui väline).  Tihti räägitakse pehmete oskuste vajalikkusest. Ilmselt suures...

Copyleft on intellektuaalomandi vaba levitamise ja muutmise õiguse andmine, mille kohaselt samad õigused kanduvad sellest omandist tuletatud teostele edasi. Kui avatud lähtekoodiga tarkvaraprojekt avaldatakse copyleft litsentsiga, on teistel arendajatel õigus teost kasutada, muuta ja jagada tingimusel, et tuletatud teosed on seotud samade tingimustega. Tarkvara, mis on loodud kasutades copyleft litsentsiga avatud lähtekoodi, tuleb ka välja anda avatud lähtekoodiga. Peamisi põhjusi, miks arendajad valivad oma projektidele copyleft avatud lähtekoodiga litsentsid, on takistada äriettevõtteid, kes kogukonnale midagi tagasi ei anna, oma tarkvara kasutamast. Lisaks soov takistada teistel projektidel oma avatud lähtekoodiga projektide osasid kasutamast, et luua originaalteose põhjal konkureeriv toode. Free Software Foundation e r istatab väga tugeva, tugeva, nõrga ja puuduva copyleft'iga litsentse. Tugeva copyleftiga litsentsid Nõuavad kõigi tuletatud komponentide viimist sama litsen...

Valisin  Virginia Shea 7. käsu - a ita piirata sõimusõdu (Help keep flame wars under control). Sõimusõda on tuline vaidlus kahe inimese vahel, mille tulemuseks on see, et isikud postitavad teineteisele isiklikke rünnakuid käsitletava teema arutamise ajal või selle asemel. Ilmselt ametlikemates foorumites, gruppides ja kommentaariumides tegelevad administraatorid siiski aktiivselt sõimusõdade piiramise, kustutamise ja sõdijate korrale kutsumisega ning vajadusel ka eemaldamisega. Siiski on võimalik sõimusõjale peale sattuda eraisikute sotsiaalmeedia postituste kommentaariumides, kus järelvalvet otseselt pole.  Minu eredaimad isiklikud kogemused sõimusõdadega on ilmselt pärit Facebook'i beebigrupist palju aastaid tagasi. Lastega seonduv paistab kuidagi eriliselt emotsionaalselt sütitav olevat. Või tullakse lihtsalt kodust stressi kuhugi maandama, lastega päevad-ööd kodus olemine võib närvid üsna pingesse ajada. Nii et pole vist ime, et teemad nagu laste vaktsineerimine, mure las...

Eesti infoühiskonna arengukava visioonipunktid Kirjeldan 2020.-ks aastaks loodud infoühiskonna arengukava kõige enam ja vähem täitunud visioonipunkte.  1. Eestist on saanud maailmas tuntud mõttekeskus, kus toimub hoogne ja mitmekesine arutelu infoühiskonna olemuse ja tuleviku üle ning selle mõju kohta igapäevaelule ja eri elualadele. Eesti on hinnatud globaalne eestkõneleja infoühiskonna arengu teemadel, seistes hea selle eest, et samaaegselt oleks tagatud infoühiskonna kolm olulist sammast – info vaba liikumine, turvalisus ja privaatsus. Arvan, et vastav punkt on vastavuses tänase reaalsusega. Oleme tuntud eduka e-riigina. Eestisse on loodud NATO küberkaitsekeskus, ELi sisejulgeoleku IT-agentuur (Suuremahuliste IT-süsteemide amet) ja Eestil on võimalus saada Euroopa infoturbe ja küberkaitse kompetentsikeskuseks. Mitmed lahendused ja teenused, nagu ID-kaart (ja selle rakendused ehk e- identiteet laiemas mõttes), X-tee, e-maksuamet, digiretsept jne on suured eeskujud nii Euroopas ...

 Uue meedia mõju traditsioonilisele 20. sajandi algus ja keskpaik oli traditsioonilise meedia hiilgeaeg - televisioon, raadio, ajakiri ja ajaleht olid peamised teabeallikad. Interneti tekkimine 20. sajandi lõpupoole hakkas meediamaastikku kiiresti muutma. Uued meediatehnoloogiad hõlbustavad isikupärastada ja kohandada teavet, mida kasutajad saada tahavad. Sellegipoolest mängivad nii traditsiooniline kui ka uusmeedia meie igapäevaelus olulist rolli. Negatiivne sotsiaalmeedia mōju Rakendused nagu Facebook, WhatsApp ja Instagram on saanud populaarseteks uudiste otsimise, lugemise ja jagamise kohtadeks, eriti jooksvate või värskete uudiste levitamiseks, kuna need suudavad levitada uudiseid kiiremini kui traditsioonilised meediakanalid. Massimeedia uudisteväljaanded on hädas teatud standardi hoidmisel konkurentsis isehakanud interaktiivse (tihti alternatiivse) sisu tootjatega. Teisest küljest on tavakodanikel õigus jagada ja paljastada oma isiklikke kogemusi ning sotsiaalmeedia on toonu...

  Selles postituses kirjeldan lühidalt kaht nähtust interneti ajaloost -  üht,  mis on tänaseks juba kadunud  ja teist,  mis võiks tänasele netikasutajale ikka veel tuttav olla . Minitel  Minitel oli videotex'i võrguteenus, millele pääses ligi telefoniliinide kaudu, ja see oli maailma edukaim võrguteenus enne World Wide Web'i. 1983. aastal võttis Prantsusmaa valitsus kasutusele Miniteli, arvutivõrgu, mis saavutas laialdase kasutuselevõtu vaid mõne aastaga, kui valitsus jagas tasuta terminale igale Prantsusmaa telefoniteenuse tellijale. Minitel võeti kasutusele kümme aastat enne Interneti olemasolu. See arvutiterminal koosnes klaviatuurist, modemist ja ekraanist. Sellel ei olnud mikroprotsessorit ja seda kasutati kaugteenustega ühenduse loomiseks võrgu kaudu nagu tänapäeval Google Chromebook. Prantsusmaa katkestas oma murrangulise Miniteli teenuse, mis tõi 1980. aastatel miljonite kasutajateni Internetipanganduse, reisibroneeringute süsteemi ja isegi porn...